Nõva maastikuväärtused

kaasa arvatud lähiobjektid Padise ja Noarootsi vallas

Arne Kivistik, september 2012


NÕVA MAASTIKUVÄÄRTUSED
Arne Kivistik 2011-2012

Järgnev uurimus on tehtud 2009.a. loodud Loode-Eesti geopargi alade maastikuväärtuste ja huviobjektide selgitamiseks ning iseloomustamiseks Nõva ja Noarootsi vallas 2011-2012. aastal. Töö teostati MTÜ Peraküla Kompass (perakyla@gmail.com ja tel 4723115) kaudu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastamisel.

ÜLDIST

Nõva valla pindala on 129,6 km². Vallas on 11 km rannajoont (sellest 10 km liivaranda), 11 järve, 6 jõge ja oja, 3 kaitseala, 18 kaitsealust ja 10 ürglooduse raamatu objekti. Bussiliiklusega teid on 29,5, asfalteeritud teid 19,5 km. Nõvalt Haapsallu on 48 ja Tallinna 81 km. 1. jaanuaril 2012 a oli 8 külas 396 elanikku ja keskmine asustustihedus 3 inimest / km².

Eesti looderannik on pärast viimast jääaega kerkinud ca 100 m ja kerge jätkub ligi 3 mm aastas. Merepiir taganeb, rannavöönd laieneb, vetevõrk ja pinnavormid jätkavad muutumist. Nõva valla kõrgem lõunaosa (Kürema mäed 31,5, Veskijärve suurluide 30 m ja Variku Kelgumägi 29 m üle merepinna) kerkis üle meretaseme ca 5000 a eest. Ka Hindaste ja Nõmmemaa seljakud ulatuvad üle 20 kõrgusjoone. Valla madalam põhjaosa (kõrgemad punktid üle 11 m Nõva kalmistul, Tusaris ja Kõlgumäel) moodustus viimase 2000-3000 aasta jooksul. Mandrijää tõi Soomest kaasa ja sellest sulas välja suur kogus 1,6-1,9 miljardi aasta eest lõunapoolkeral tekkinud ja Euroopa laamal Skandinaaviasse triivinud kivimaterjali. Nõval on seda rohkelt näha rändrahnude ja kivikülvidena, kuid ka kivimüürides ja kiviaedades. Enamik Nõva maastikul asuvaid rändrahne on Ahvenamaalt pärit rabakivigraniidid ja viiburgiidid, Rannaküla Toomanina madalas rannavees on palju neugrundbretšasid. Eesti looderanniku erilisteks ja Nõva lähipaikadeks on Neugrundi meteoriidikraater meres ja Osmussaar.

Neugrundi meteoriidikraater…

… on Eesti geoloogia eelmise aastasaja lõpu suuremaid avastusi (1995-1996), ta on üks paremini läbi uuritud meres asuvaid kraatreid maailmas. Kraater asub 0smussaarest 6 km kirdes, Nõva Toomaninalt 9 km loodes ja tekkis 535 miljoni aasta eest ligi 0,5 km läbimõõduga meteoriidi langemisel Maale. Meteoriidi plahvatusel tekkis vähemalt 100 m sügavune süvik ja moodustusid ringvallid – sisemisel läbimõõt 7-8 ja välimisel 21 km, nende vahel on 200-500 m laiune ja kuni 70 m sügavune ringkanjon ja paisati välja nüüdseks neugrundbretša nime saanud mustjad, lõhelised ja nukilised suured rahnud. Neid leidub ainult Eestis ja eriti suure nähaoleva kogumi on tormilainetus ja jäärüsi lükanud Nõva Toomanina madalvee paelavale. Kraatri keskosa täitus sadade miljonite aastate jooksul settekivimitega, on 1-10 m sügav ja tuntud laevaõnnetuste paik. Eesti suurimaks ( h 10,5 m) ja madalveega ajuti nähaolevaks rändrahnuks peetakse Liivaninalt loodesuunas ca 1 km kaugusel meres asuvat bretšat Toodrikivi.


Neugrundi meteoriidikraater

Osmussaar/Odensholm…

… asub Põõsaspea neemest 7,5 km loodesuunas. Ta on Balti klindi jäänuksaar, mis kerkis merest 2000-3000 a eest ja asub 2-3 x 20 km suuruse loode-kagusuunalise kõrgendi lael. Saare ja Neugrundi kraatri vahel on 50-70 m sügavune järsunõlvaline süvik. Saare pikkus on 4,6, laius 1,6, rannajoont 13 km, pindala 481 ha, kõrgeim punkt 7,9 m ü.m. Saare eripäraks on põhjaosas kuni 6 m kõrgune pankrand, lõunas kliburand ja madalvees paelava. Kagu- ja loodeosas asuvad suured klibuvallistikud. 16st kuni 1 m sügavast rannikujärvest on 5 ajuti kuivavad. Rohkelt on kadastikku ja vähe tavametsa. Saar on lindude silmapaistev läbirände- ja pesitsuspaik. Saart peetakse maailma loodusmälestiste nimekirja kuulumise vääriliseks. 1996. a moodustati Osmussaare maastikukaitseala. Osmussaare tuletorn (rajati 1765, nüüdne 1954) on tähtis meremärk laevateel. 2011.a elas saarel 6 inimest, pool tuhat lammast ja kümmekond veist. Saarega ühendust peetakse Dirhami sadamast. Aastas külastab saart 2000 või enam inimest.

NÕVA VALLA JA LÄHIÜMBRUSE TIPPVÄÄRTUSED on uuringu autori hinnangul: A – erilisus samaliigiliste objektide hulgas, B – avalik tuntus, C – juurdepääs.

Maastikuobjektid ja paigad			A	B	C
Osmussaar/Odensholm  (Noarootsi v)		6	4	veesõidukiga
Neugrundi meteoriidikraater  meres		6	2	akvalangiga
Põõsaspea neem	(Noarootsi v)			6	4	5
Veskijärve luitestik ja luitesood		6	2	4
Peraküla Liivanerand				5+	5	5
Peraküla-Nõva luitestik ja Mereparras   	5	4	5
Uuejõe kaldad ja rändav suue (Noar. v)		5+	4	4
Neugrundbretšad ja Toomanina			5+	3	5
Lepaoja-Keibu mäed (liivahanged)		5+	3	2-3
Hindaste kivikülv/suurrahnud e. kivistik	5+	1	3
Allika-/Tantsujärv				5	4	5
Lepaaugu järv ja mererand			5	4	4
Kolviku rannajärved+klibuvall (Padise v)	5+	3	3
Veskijärv, telkimispaik ja põlenguala		5	4	4
Veskijärve Suurluide ja liivakarjäärid		5	4	5
Nõmmemaa Eedukivi				5	4	5+
Kürema Männikivi 				5	4	3
Hindaste Kadakakivi 				5	1	3
Nõmmemaa kivikülv				5	3	5+
Liivanina suur-rändrahnud			5	2	4
Liivanina luitemõhnastik			5	1	5
Kürema mäed (suurluide)				5	2	5

Huviväärsemad tehisobjektid
Nõva kirik ja kalmistu				5	5
Nõva kool endise mõisa paigas			5	5
Nõva vallamaja ja päästedepoo			5	5
Peraküla Põlluotsa talumuuseum			4	5
RMK loodusmaja Perakülas			4	5
Peraküla Liivaneranna puhke- ja telkimisala	5	4
Peraküla kivitee ja raadiojaama paik		4	4
N.Liidu piiririba vöönd piki mereranda		3-4	4
Suurekivi raketibaasi paik  (Padise v.)		2	4