Noarootsi maastikuväärtused

Arne Kivistik, mai 2012


NOAROOTSI MAASTIKUVÄÄRTUSED
Arne Kivistik 2011 - 2012

Järgnev uuring on tehtud 2009.a. loodud Loode-Eesti geopargi alade maastikuväärtuste ja huviobjektide selgitamiseks ning iseloomustamiseks Noarootsi ja Nõva vallas 2011-2012. a. Eluslooduse ja inimtegevuse objekte käsitletakse selles vaid põgusalt. Töö teostati MTÜ Peraküla Kompass (perakyla@gmail.com ja tel 4723115) kaudu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastamisel.

ÜLDIST

Noarootsi valla (Nuckö kommun) pindala on 296 km², kõrgeim punkt merepinnast 26,7 m asub Krinküla luitel Tuksis. Rannajoont on ca 100 km, sellest mandriosas ilma Noarootsi poolsaare ja meresaarteta 26 km. Vallas on 11 nn merd ja 27 järve, 6 jõge ja oja ning 1 kanal, 4 kaitse- ja 6 hoiuala, 25 kaitsealust ja 53 ürglooduse raamatu objekti. Asfalteeritud teid on 61 km, bussiliiklusega teid 48 km. Valla keskusest Pürksist on Haapsallu 35 km ja Tallinna 110 km. 1. jaanuaril 2012 elas 23 külas 874 inimest, asustustihedus oli 3 inimest / km².

Noarootsi vald on rannarootslaste asuala. Esmateade rootslaste asumisest Lääne-Eestisse on aastast 1274, ulatuslikum tulek Stockholmi saarestikust oli 14. sajandi alguses. Noarootsi asustati 13. sajandi teisel poolel, Noarootsi nime esmamainimine oli 1391. Esimesena tekkis Spithami küla, suurimaks kujunes Rooslepa küla. Suurem osa rannarootslasi lahkus Noarootsist II maailmasõja lõpul 1943-1944. 1997 anti küladele ametlikud rootsikeelsed rööpnimed.

Aulepa/Dirslätt		Paslepa/Pasklep			Tahu/Skåtanäs
Dirhami/Derhamn		Pürksi/Birkas			Telise/Tällnäs
Einbi/Enby		Riguldi/Rickul			Tuksi/Bergsby
Elbiku/Ölbäck		Rooslepa/Roslep			Vanaküla/Gambyn	
Hara/Harga 		Saare/Lyckholm			Väike-Nõmmküla/Persåker
Hosby			Spithami/Spithamn		Österby
Höbringi/Höbring	Sutlepa/Sutlep			Osmussaare/Odensholm
Kudani/Gutanäs		Suur-Nõmmküla/Klottorp

Eesti looderannik on pärast viimast jääaega kerkinud ca 100 m ja kerge jätkub ligi 3 mm aastas. Maakerkest tingituna merepiir taganeb, rannavöönd laieneb, vetevõrk ja pinnavormid jätkavad muutumist. Noarootsi valla mandriala kerkis merest viimase 4000-5000 ja Noarootsi poolsaar 3400 a jooksul. Tipukõrguste järgi kerkisid Noarootsi valla alad üle meretaseme järjestuses: Krinküla 26,7 m ja Tuksi 25,0 m luited, Viluvere kõrgendik 22 m, Suur-Nõmmküla seljak 20,2 m, Kivimäe seljak 19 m, Sutlepa 12,5 m ja Rooslepa-Dirhami-Spithami-Nõva suur rannavall 12,3 m. Noarootsi poolsaare paikade merest kerkimise järjestus 1984.a. topokaardi kõrgusandmete järgi on: Paslepa 10,1 m, Pürksi 8,3 m, Hara 7,5 m, Ramsi 6,8 m, Hosby 6 m, Vööla 5 m, Kudani 4,4 m, Tahu 4,4 m, Österby 3,8 m, Einbi 3,8 m, Saare 3,6 m (kagus eraldi 3,4 m küngas) ja Telise 2,9 m. 2012. a on maapind Noarootsis arvutuslikult 5 cm kõrgemal.

NOAROOTSI VALLA MAASTIKE TIPPVÄÄRTUSED on uuringu autori hinnangul (NB! Kaitsealasid kui eelkõige eluslooduse kooslusi järgnev loetelu ei käsita): A – erilisus samaliigiliste objektide hulgas, B – avalik tuntus, C – juurdepääs.

Maastikuobjektid ja paigad		A  	B	C
Neugrundi meteoriidikraater		6	2	akvalangiga
Osmussaar/Odensholm			6	5	veesõidukiga
Noarootsi, saartest kujunenud poolsaar  5+	5	5
Põõsaspea neem, kivikülv ja paerand	5+	4	5
Uuejõe kaldad ja rändav suue		5+	4 	4
Liivanerand Uuejõe ja Peraküla vahel    5+      5	5
Dirhami neem ja merepatareipaik		5+	4	5
Dirhami kivikülvid ja rändrahnud	5+	2	5
Dirhami luitemännnikud ja rannavall	5+	3	5
Rooslepa rändrahnud ja kivikülv meres	5+	3	1-5
Rooslepa rannavall ja luitemännikud	5	3	5
Roosta liivarand ja luitemõhnastik 	5	5	5
Elbiku/Tuksi  liivarand			5	3-4	4
Tuksi rändrahnud ja kivikülv		5	3	4
Tuksi luitemännikud ja rannavall	5	4	5
Sendri-Metsküla-Klaanemaa suurrahnud 	5+	2	2-3
Kalevipoja kivid Võnnu poolsaarel	5+	3	1-2
Ramsi poolsaar ja neem			4	3-4	4
Telise neem ja madalmeri		4	2	3
Saare  roostikurada ja vaatetornid	5	3	4
Höbringi oja keskjooks autoteede vahel  4	2	5

TÄHTSAMAD MAASTIKUOBJEKTID LIIKIDE KAUPA

MERI JA RAND

Ca 100 km rannajoonel on pank-, klibu-, pae-, liiva-, kivi- ja roostiku- või moreenranda. Kaht esimest tüüpi randu kohtab Osmussaarel, paeranda Põõsaspeal, 16 km liivaranda asub valla põhjaosas Nõva valla piirist Riguldini ja Noarootsi poolsaarel Telisel. Poolsaarel leidub palju moreen- ja roostikuranda. Kivivööndiga randa leidub Põõsaspeal ja Osmussaarel.